ABC saared
| ABC saared | |
|---|---|
| Ümbritseb | Kariibi meri |
| Koordinaadid | 12° 10′ N, 69° 0′ W |
| Saari | 3 |
| Kogupindala | 925 km² |
| Elanikke |
275 650 (2014) 298 in/km² |
 | |
ABC saared on Tuulealuste saarte kolm kõige läänepoolsemat saart Kariibi meres. Saared asuvad Venezuelast põhja pool.[1] Saarte nimed on tähestiku järjekorras Aruba, Bonaire ja Curaçao. Kõik kolm saart kuuluvad Madalmaade Kuningriigile, kuigi nad asuvad väljaspool Euroopa Liitu. Aruba ja Curaçao on autonoomsed omavalitsusüksused, aga Bonaire on Hollandi omavalitsusüksus.
Asend
[muuda | muuda lähteteksti]ABC saared on osa Tuulealustest saartest, mis on Väike-Antillide läänepoolseim piirkond. Nad asuvad Venezuela Falcóni osariigist otse põhja pool. Oma poliitilise ajaloo tõttu peetakse neid koos teiste Kariibi mere saartega mõnikord Põhja-Ameerika osaks, kuigi nad asuvad geograafiliselt Lõuna-Ameerikas. Läänest itta liikudes on saarte järjekord Aruba, Curação ja Bonaire.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Saartel on väga mitmekesine elusloodus, sealhulgas elavad seal flamingod ja neli merikilpkonna liiki.[2]
Aruba on tasane saar, mis on avatud ookeani hoovustele. Bonaire'i ja Curaçaod ümbritsevad rifid ja seega on nad halva ilma eest palju kaitstumad.
ABC saartel on ebatüüpiline kuum kõrbekliima, kus sademete aurustumine ületab sadestumise. Nende saarte pinnas hoiab vähe niiskust. ABC saared on üldiselt väga kuivad, välja arvatud lühikese vihmaperioodi vältel oktoobrist detsembrini või jaanuarini. Vihmaperioodi mõjutab tugevalt El Niño.[3]
Temperatuur on ABC saartel ühtlaselt kõrge, keskmiselt 28–37 °C aasta läbi. Keskmise ja madala õhuniiskuse korral langeb see mõnikord harva alla 20 °C.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Suure osa Curaçao ja Bonaire'i elanikkonnast moodustab afrokariibi rass ja suurema osa Aruba elanikkonnast moodustavad eurooplased. Ladina-Ameerikast ja Euroopast on saartele toimunud ulatuslik sisseränne.
Saarte ametlik keel on enamiku nende ajaloost olnud hollandi keel. Saartel on välja kujunenud ainulaadne kreoolkeel, mida tuntakse papiamento nime all.[4] Erinevalt teistest kreoolkeeltest ei vähene papiamento keele kasutus ja see muudeti 7. märtsil 2007 ametlikuks keeleks.[5] Papiamento keele päritolu üle vaieldakse: see pärineb kas portugali või hispaania keelest. Seda mõjutavad tugevalt hispaania ja inglise keel.
Juhtimine
[muuda | muuda lähteteksti]Aruba ja Curaçao on Madalmaade Kuningriigi autonoomsed riigid ning neil on oma parlament ja peaminister. Bonaire'i omavalitsus allub Hollandi seadustele.
Aruba, Bonaire ja Curaçao on kõik Euroopa Liidu põhiseaduslikud saared, nad kuuluvad ELi ülemeremaade ja -territooriumide hulka. Nende saarte kodanikel on Euroopa pass ja nad saavad hääletada Euroopa Parlamendi valimistel, kuid nad ei asu Euroopa Liidu Schengeni piirkonnas.
Turism
[muuda | muuda lähteteksti]Bonaire on tuntud kui sukeldujate paradiis, selle majanduses mängib suurt osa ökoturism. Bonaire'i ja Curaçao rifid on populaarsed turismisihtkohad.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Amerigo Vespucci kirjade järgi avastas ABC saared esimesena üks Christoph Kolumbuse kapteneid Alonso de Ojeda, kes maabus sinna 1499. aastal.[6] Väidetavalt nimetas ta saari põliselanike, Caiquetio indiaanlaste järgi Las islas de los Gigantes ehk Hiiglaste saared. Esimene teadaolev saarte avastaja Euroopast oli Amerigo Vespucci, kelle kartograaf Juan de la Cosa kirjeldas saari esimesena. 1527. aastaks olid hispaanlased moodustanud valitsuse ja toonud saartele katoliikluse.
1634. aastal võitlesid hollandlased hispaanlastega kontrolli üle saartel. Hollandlased võitsid. Piirkondi arendas Dutch West India Company, asutades Curaçaole suure sadama. Orjakaubanduse kaotamine 1863. aastal mõjus saarte majandusele laastavalt, kuid kui Venezuelas avastati 20. sajandi alguses nafta, taastus ka saarte majandus ja neist said suured naftatöötlemiskeskused.
Aastatel 1815–1954 olid kolm saart tuntud kui Curaçao koloonia ja sõltlasmaad. Sellesse kolooniasse kuulusid eri aegadel ka Hollandi Suriname ja Sint Eustatius ning sõltlasmaad. 1954. aastal said ABC saared Hollandi Antillide osaks, mis andis neile Madalmaade Kuningriigis poliitilise autonoomia. 1986. aastal loobus Aruba Hollandi Antillidest, saades kuningriigis eraldi riigiks.[2] Pärast Hollandi Antillide laialiminekut 10. oktoobril 2010 sai Curaçao Arubaga sarnase staatuse. Bonaire'ist sai Madalmaade kohaliku omavalitsuse üksus, kuigi ta säilitas oma staatuse Euroopa Liidu ülemereterritooriumil.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Debra Miller (2005). Caribbean Islands (Lonely Planet) (4 trükk). Lonely Planet. Lk 723. ISBN 978-1-74104-055-5.
- 1 2 Lynne M. Sullivan (2006). Adventure Guide to Aruba, Bonaire & Curaçao. Edison, New Jersey: Hunter Publishing. ISBN 978-1-58843-572-9.
- ↑ Dewar, Robert E. and Wallis, James R, Geographical patterning in interannual rainfall variability in the tropics and near tropics: An L-moments approach,Journal of Climate 12, lk 3457–3466.
- ↑ Narin, Attila (29. september 2003). "Papiamentu is the local language of the ABC Islands – Aruba, Bonaire, and Curaçao". narin.com. Vaadatud 09.07.2010.
- ↑ "Aruba Language". arubavisit.info. 28. juuni 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 28.06.2010. Vaadatud 09.07.2010.
- ↑ Richard Konetzke (1963). Entdecker und Eroberer Amerikas; von Christoph Kolumbus bis Hernán Cortés. Frankfurt am Main: Fischer Bücherei. Lk 54–55.