Angoo
Angoo (keskaja kreeka k ἄγγων, vanakõrgsaksa k ango, vanainglise anga – 'konks, teravik') on rootsu ja kisulise teramikuga viskeoda ots, mis sarnanes varasema rooma pilum'iga.[1][2][3] Eestis levisid angood eelviikingi- ja viikingiajal, tavalisemad olid alla 40 cm pikkused "lühikesed angood".[4]
Saragossa kroonikas on angoole omistatud visigootide kuninga Amalarici tapmist.[5] 7. sajandil seda enam ei kasutatud.[5]
Neid leiti ohtralt Taanis Llerup-Ådali sõjahaudadest. Üsna levinud on need ka Norra haudades. Soomes oli varakeskajal populaarne relva kohalik versioon.[6] Kuigi Baltimaades ei ole see eriti levinud, on neid leitud mitmest Eesti paigast, sealhulgas Sõrve ja Hinniala matmispaikadest.[7]
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]
Ajaloo taaskehastaja angooga Austrias
Soome angoo 6.–9. sajandist
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Halsall, Guy (2003). Warfare and Society in the Barbarian West, 450-900. London: Routledge. Lk 164. ISBN 0-415-23939-7.
- ↑ Blair, Claude; Tarassuk, Leonid, toim-d (1982). The Complete Encyclopedia of Arms and Weapons. New York: Simon & Schuster. Lk 19–20. ISBN 0-671-42257-X.
- ↑ Underwood, Richard (1999). Anglo-Saxon Weapons and Warfare. Stroud: Tempus Publishing. Lk 24. ISBN 0-7524-1910-2.
- ↑ Tvauri, Andres (2014). Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu: Tartu Ülikool Kirjastus. ISBN 978-9949-32-510-8.
- 1 2 Halsall, p. 165.
- ↑ Georg Haggren; Petri Halinen; Mika Lavento; Sami Raninen; Anna Wessman (2015). Muinaisuutemme jäljet. Helsinki. Lk 268–269. ISBN 978-952-495-363-4.
- ↑ Tvauri, Andres (2012). The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia. Tartu University Press. pp. 192-193. ISBN 978-9949-19-936-5.