Climate change in Azerbaijan
Waylo-waylo weeyo ina jogii batte bonɗe e nder leydi Azerbaijaan gila e fuɗɗoode teeminannde 21ɓiire. Kiliima Azerbaijan ɓurii 1,3 degere nguleeki e hitaande 2010.[4] Geec Kaspi ina ustoo. Azerbaijan maa yuɓɓin batu Fedde Ngenndiije Dentuɗe ngam haɓaade mbayliigu weeyo 2024, anndiraangu COP29.[1][2][3]
Limtol
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Climate Trace ina hiisi wonde e hitaande 2022, gaasuuji gaddooji seer ɗii maa njotto 91 miliyoŋ ton CO2eq, tawi ko ɓuri 40% e gaasuuji ɗii ummotoo ko e peewnugol petroŋ. Industry petroŋ to leydi Azerbaïdjan ina sooda gaasuuji ɓuuɓɗi. Ko ɓuri 90% e ko yaltata e leydi Azerbaijan ko petroŋ. Azerbaijan ina jogii ko ina tolnoo e miliyaaruuji 7 barel petroŋ mo nganndu-ɗaa ina jogii e les maayo Kaspi.Yarlitiiɓe semmbe ina limtee fotde 16% e GHG, tawi noon yah-ngartaa ina limtee fotde 10% e GHG.[4][5][6][7]
Kiliima Azerbaijan ɓeydiima fotde 1,3 degere, tawi noon geɗe weeyo ɓurɗe bonde ina ɓeydoo. Ndiyam maayo Kaspi ina ustoo.Laddeeji e nder Kaukasus ina ustoo. Caɗeele ekolosii e nder geec ina ɓeydoo bonde sabu waylo-waylo weeyo.[8]
E yonta faggudu caggal Sowiyet, faggudu Azerbaijaan wonti ko laamu jogori jogaade, ko petroŋ woni. Ko petroŋ ɓuri waawde wallitde faggudu Azerbaijaan ; ustaare coggu petroŋ ina addana leydi ndii fof batte bonɗe. [8] Ina gasa tawa ko ndema ɓurka heewde batte e nder leydi Azerbaijan, nde tawnoo ko kañum ɓuri waawde waylude weeyo.[13][14] E hitaande 2023, jaagorgal ndema hollitii wonde leydi ndii ina jokki e ndema ganndal (climat-smart).[15] Liɗɗi ina metti.[16] Jawdi ndariindi ko baasal juutngal. Cellal Azerbaijaan ina waawi tampinde nguleeki ɓurtuki e sahaa malaria ɓurɗo juutde.[9][10]
Mitigaasiyoŋ e jokkondire Haa hitaande 2023 alaa ko woni e mum so wonaa zero net.[4] Ina woodi paandaale hakkundeeje ngam ustude GHG.[4] Darnde leydi ndi ɗiɗmere toɗɗaande e nder leydi ndii ina waɗi ustaare 40% so yerondiraama e hitaande 1990. Ina waawi tawa ina waawi feewnude hidrogen mo alaa karbon.[20]
Feere ngenndiire ngam wallitde ina ɗaminaa maa yaltu e hitaande 2024.[21] COP29 ina yuɓɓinee to Baku e hitaande 2024, ina gasa tawa ko e lewru noowammbar ; ko leydi tataɓiri petroŋ e nder yontere ngam yuɓɓinde batu nguu.[6][22] Mekanismeeji gollondiral e nder kuulal 6 nanondiral Pari ina mbaawi yeewteede.[23] Won heen ñiŋii wonde leydi ndii suɓaama ngam yuɓɓinde COP29, ɓe mbiyi ko daraniiɓe taariindi ina njuumta.[24] Ndimaagu jaayɗe e nder leydi Azerbaijan ina famɗi, ina jeyaa heen kadi ko fayti e jeewte mbayliigu weeyo.[6][25]
Ina woodi porogaraam sukaaɓe nulaaɓe kilimatiseer.[26]
Wikimedia ina jogii jaayɗe jowitiiɗe e waylo-waylo weeyo e nder leydi Azerbaijaan.
Ƴeew kadi
Semmbe to leydi Azerbaijaan
Taariindi leydi Azerbaijaan
- ↑ "Azerbaijan". EU4Climate (in Engeleere). Retrieved 2023-12-09.
- ↑ Samant, Rohit; Prange, Matthias (2023-10-07). "Climate-driven 21st century Caspian Sea level decline estimated from CMIP6 projections". Communications Earth & Environment (in Engeleere). 4 (1): 357. Bibcode:2023ComEE...4..357S. doi:10.1038/s43247-023-01017-8. ISSN 2662-4435.
- ↑ Plumer, Brad; Bearak, Max (2023-12-09). "Azerbaijan Is Expected to Host the U.N. Climate Summit in 2024". The New York Times (in Engeleere). ISSN 0362-4331. Retrieved 2024-01-03.
- ↑ "Country Inventory - Climate TRACE". climatetrace.org (in Engeleere). Retrieved 2023-12-09.
- ↑ Vidadili, Nurtaj; Suleymanov, Elchin; Bulut, Cihan; Mahmudlu, Ceyhun (2017). "Transition to renewable energy and sustainable energy development in Azerbaijan". Renewable and Sustainable Energy Reviews (in Engeleere). 80: 1153–1161. doi:10.1016/j.rser.2017.05.168.
- ↑ Philander, S. George (2012-06-13). Encyclopedia of Global Warming and Climate Change, Second Edition (in Engeleere). SAGE Publications. p. 113. ISBN 978-1-5063-2075-5.
- ↑ Mammadov, T. S.; Balapour, Sh. (2015-01-01). "Climate Change Impacts on Azerbaijan Biodiversity in the Caspian Sea". Procedia Environmental Sciences. Agriculture and Climate Change - Adapting Crops to Increased Uncertainty (AGRI 2015). 29: 4. doi:10.1016/j.proenv.2015.07.124. ISSN 1878-0296.
- ↑ Mammadov, Tofig (2021-12-15). "Assessment of the Impact of Climate Change on Forestry in Azerbaijan". Natural Products and Biotechnology (in Engeleere). 1 (2): 96–105. ISSN 2791-674X.
- ↑ "Climate-Smart Agriculture Shows Promise in Improving Azerbaijan's Cotton Productivity". www.iaea.org (in Engeleere). 2023-02-02. Retrieved 2023-12-12.
- ↑ "Investments and Policy Reforms Towards Low-Carbon Transition and Resilience are in Azerbaijan's Economic Interest, says WBG Report". World Bank (in Engeleere). Retrieved 2023-12-12.