Koopula
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2016) |
Koopulaks ehk köitmeks nimetatakse traditsioonilises loogikas väljendit, mis seob subjekti (seda, mille kohta midagi öeldakse) predikaadiga (sellega, mida subjekti kohta öeldakse). Tavaliselt on koopulaks sõna "on".
Keeleteaduses nimetatakse koopulaks ehk köitmeks sõna või fraasi või lihtsalt morfeemi, mis seob alust öeldistäitega. Koopulal peaaegu puudub semantiline sisu ja panustab väga vähe lause tähenduse kujunemisele. [1][2][3]
Koopula ilukirjanduses
[muuda | muuda lähteteksti]| Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste: Tõde ja õigus II/XIII |
Koopula on olulisel kohal A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" teise osa 13. peatükis, kus see saab hüüdnimeks saksa keele õpetajale, kes õpilaste meelest ei paista peale koopula eriti midagi muud õpetavat.
Koopula keeleteaduses
[muuda | muuda lähteteksti]Koopulatüübid
[muuda | muuda lähteteksti]Paljudes keeltes kasutatakse aluse ja öeldistäitega sidumiseks kopulatiivseid verbe, mis kannavad öeldisverbi grammatilisi tunnuseid (kõneviisi, aega, ühildumist jne). Sellised verbid on nt inglise keeles be, eesti keeles olema. Mõnes teises keeles ei ole aga tegu verbidega, nt hausa keeles. [1][2][3]
On olemas ka koopulad, mis esinevad sufiksi või kliitikuna, nt idapomo keeles (pomo keelkond) [3]:
báheʔ qo·dí-ʔè
too hea-COPULA
'too on hea'
Eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti keeles on koopulaks kõige sagedamini verb olema, mille markeerimata vorm on isikulise tegumoe kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pöördes on [2].
Tekstistiilist tingituna esineb ka koopula ärajättu, lakoonilise väljendusviisiga tekstistiilides (nt lühisõnumites, pealkirjades, kujundlikus väljendusviisis) jäetakse sageli koopula ära. [2] Näiteks:
Mis kallis, see kaunis.
Lisaks olema-verbile peetakse öeldistäite põhjaks ka üldise seisundimuutuse tähendusega verbid tulema, saama ja jääma (nt Ilm tuleb ilus) ning kogejalausetes esinev verb hakkama (nt Mul hakkab halb), neid nimetatakse poolkopulatiivseteks verbideks, kuna neil on rohkem semantilist sisu kui koopulal. [2][4]
Koopula kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Paljudes keeltes nõutakse mitteverbaalsete predikaatidega lausetes kopulatiivset verbi, nt inglise keeles, kus peab lausetes olema kopulatiivne verb be nõude rahuldamiseks [1][3]. Näiteks:
a. My dog is black.
b. My dog is a cocker spaniel.
c. My dog is in the house.
Mõnes keeles sellist nõuet aga pole, mitteverbaalsete predikaatidega laused väljendatakse ilma koopulata. Nt tagalogi keeles, kus koopulat üldse ei ole, laused koosnevad ainult mitteverbaalsest predikaadist ja subjektist. [1][3]Näiteks:
a. Matalino ang=batà.
tark NOM=laps
'Laps on tark.'
b. Anak ni=Belen si=Romy.
laps GEN=Belen NOM=Romy
'Romy on Beleni poeg.'
c. Nasa Maynila ang=gusali.
kohas.DAT Manila NOM=hoone
'Hoone on Manilas.'
Sõltuvalt öeldistäite tüübist võib ka eri koopulat kasutada. Nt hispaania keeles on kaks kopulatiivset verbi: ser ja estar. Ser kasutatakse, kui öeldistäide on nimisõnafraas; estar kasutatakse, kui öeldistäide on adverbifraas. [1] Näiteks:
a. La señora Alvarez es una profesora conocida.
ART proua Alvarez SER üks õpetaja tuntud
'Proua Alvarez on üks tuntud õpetaja.'
b. La madre está aquí.
ART ema ESTAR siin
'Ema on siin.'
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 Kroeger, Paul R. (5. mai 2005). Analyzing Grammar: An Introduction (1 trükk). Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-01653-7.
- 1 2 3 4 5 Metslang, Helle; Erelt, Mati; Habicht, Külli; Hennoste, Tiit; Kasik, Reet; Teras, Pire; Viht, Annika; Asu, Eva Liina; Lindström, Liina (2023). Eesti grammatika. Tartu Ülikooli Kirjastus. DOI:10.12697/eg. ISBN 978-9916-27-461-3.
- 1 2 3 4 5 Shopen, Timothy, toim (4. oktoober 2007). Language Typology and Syntactic Description (2 trükk). Cambridge University Press. DOI:10.1017/cbo9780511619427. ISBN 978-0-521-58156-1.
- ↑ Pustet, Regina (2005). Copulas: universals in the categorization of the lexicon. Oxford studies in typology and linguistic theory (1. publ. in paperb trükk). Oxford: Oxford University Press. ISBN 978-0-19-928180-0.