Reggae
Reggae on 1960. aastate paiku Jamaical sündinud muusikastiil. Reggae kaudu väljendati 1960. aastate lõpus Jamaical sotsiaalsete, poliitiliste ning majanduslike raskustega kaasnevaid tundeid. Reggae tunneb ära eripärase rütmi järgi: seda iseloomustavad vasturütmi aktsendid ja aeglaselt ühtlane tempo, mis loob lõdvestunud ja sünkopeeritud groove'i.[1]
Reggae mõjutas drastiliselt jamaikalaste identiteeti, andis Jamaica rahvale sügava spirituaalsuse ning tõstis nende kultuurilist tähtsust.[1]
Reggae muusikastiil oli tugevalt mõjutatud traditsioonilisest mento-muusikast, samuti Ameerika džässist, rütmibluusist ning ska ja rocksteady muusika kooslusest.[2]
Mõiste kujunemine
[muuda | muuda lähteteksti]Jamaica inglise keele sõnaraamatu 1967. aasta väljaandest selgub, et enne reggae't kasutati terminit rege, mis võis tähendada nii "kaltse, räsituid riideid" kui ka "tüli, protesti".[3] Reggae muusikatermin sündis 1968. aastal muusikalise koosseisu The Maytals rocksteady muusika hitiga "Do The Reggay".[4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Reggae eelkäijad
[muuda | muuda lähteteksti]Reggae on olnud Jamaica peamine muusikastiil 1960. aastatest. Reggae kujunes varem olemas olnud stiilide najal, selle eelkäijad on ska, rocksteady, traditsioonilised trummimängustiilid nagu kumina, pukkumina, revival zion, nyabinghi ja burru,[5] aga see sisaldab ka rütmibluusi, džässi, mento- ja kalüpso-stiili ning traditsioonilisi Aafrika folkrütme.[6]
Mento – traditsiooniline Jamaica rahvamuusika, mis arenes välja pärisorjuse ajal. See Aafrika ja Euroopa mõjude värvikas segu lõi aluse reggae õitsengule. Jamaica koloniseerimine 1500.–1600. aastatel tõi kaasa eri rahvaste segunemise, mille tulemuseks oli omapärase kõlaga mento-stiil. Mento puhul kasutati põhiliselt selliseid pille nagu akustiline kitarr, rhumba box, bandžo ja käsitrummid. Mento saavutas oma populaarsuse haripunkti 1950. aastatel.[7]
1950. aastate lõpuks kujunes välja uus muusikastiil nimega ska. Antropoloog Ken Bilby on ska kohta öelnud: "Ska sündis siis, kui Jamaica linnamuusikud hakkasid mängima Põhja-Ameerika rütmibluusi – stiili, mis oli saarele tunginud imporditud plaatide ja raadiosaatjate kaudu Miamist ja mujalt USA lõunaosast."[8] Mõned ska aegade suurimad staarid on Derrick Morgan, Jimmy Cliff, Maytallid ja Skatelites.[8]
1966. aastaks hakkas huvi ska-biidi vastu raugema, artistid tüdinesid tuttavatest muusikalistest seadetest ja korduvatest põhirütmidest. Rock steady kontseptsioon tõi uue heli, mida ska artistid olid otsinud.[8]
Rocksteady’l oli aeglasem rütm ning suurem fookus bassi- ja trummide partiidele. Just 1970. aastatel kujunes välja reggae'le iseloomulik bass. Aeglase tempo tõttu olid bassiliinid ühtlasemad, korduvamad ning meeldejäävamad.[9] Oma uudsuse tõttu sai rocksteady muusika kohe edukaks. Kuid ka seetõttu, et tantsijad ei pidanud nii palju energiat kulutama ning jaksasid kauem tantsupõrandal viibida.[6] Uued staarid, kes kerkisid esile Jamaica muusikakultuuri rocksteady perioodil, olid The Techniques, Slim Smith, Lloyd Parks ja Desmond Dekker.[9]
Rocksteady haripunkt oli 1966. aasta keskpaigast 1967. aastani, kuniks artistid hakkasid eksperimenteerima erinevate rütmimoonutustega. Väidetavalt tegi Derrick Morgan seda esmalt oma varasema hiti "Fat Man" remiksiga, kasutades orelit, et rütmikitarriga teatud moel taustaks mängida. Ning see kitarri mängumeetod tekitas kriipiva müra, mis kõlas nagu "reggae, reggae, reggae".[6]
Reggae-muusika sõnum
[muuda | muuda lähteteksti]Reggae tekstidele on iseloomulik sotsiaalne kriitika ja religioon, kuigi paljud laulud räägivad ka kergematel ja isiklikematel teemadel nagu suhted ja armastus. Palju lauldakse ka endisest orjapõlvest. Reggae andis hääle neile, kes tahtsid väljendada oma sõnumit seoses kultuuriliste, ühiskondlike ja/või poliitiliste probleemidega. Reggae pakkus äratundmist ja lohutust tõrjututele ja kannatajatele. See oli vahend väljendamaks emotsioone, unistusi ja üle elatud valu.[2]
Reggae-muusikat peeti töölis- ja alamklassi inimeste vahendiks, mille abil end võimulolijatele väljendada. Reggae pälvis esmalt jamaikalaste heakskiidu ning levis edasi välismaale, eesmärgiga kaotada rassism ja ühiskonna kihistus. Pingutustest rassismi ja klasside kaotuse suunas arenes usulis-ühiskondlik liikumine nimega Rastafarianism, mille ideoloogiat kanti sedasi reggae-muusikaga.[2]
James Walvini raamatus "Black Ivory" kirjeldab üks laul soovi siirduda tagasi koju: "If we want to go in a Ebo / Me can't go there! / Since dem tief me from a Guinea / Me can't go there!". Ekki paljud reggae laulud olid loodud meelelahutuseks, oli olulisem leevendada raskest tööst põhjustatud valu.[2]
Muusikaline karakteristika
[muuda | muuda lähteteksti]Stiililiselt sisaldab reggae elemente rütmibluusist, džässist, mento'st, kalüpsost, Aafrika ja Ladina-Ameerika muusikast ja veel muustki.[8] Reggae'le tunnuslikus koosseisus on kaks kitarri, millest üks on rütmi- ja teine soolokitarr, bass, trummid, kongad ja klahvpillid, lisaks veel mitu vokalisti.
Reggae't mängitakse alati 4/4 taktimõõdus või svingides, kuna selle sümmeetriline rütmimuster ei kattu teiste taktimõõtudega (nagu näiteks 3/4).[10]
Reggae kõige kergemini märgatav iseärasus on teise ja neljanda löögi rõhutamine (ingl off-beat), mis viitab tavaliselt sünkopeerimisele ning takti nõrkade löökide rõhutamisele, mis tõuseb kõige rohkem esile rütmikitarril või klahvpillil. Teist ja neljandat lööki rõhutatakse koos soolotrummi või rim shot'i hoobiga kolmandal löögil. Reggae harmoonia on enamasti lihtne ja koosneb kõigest kahest-kolmest akordist. Need lihtsad korduvad akordistruktuurid aitavad luua hüpnootilist efekti, mida reggae vahel kannab. Kuid Bob Marley kirjutas ka keerukamaid akordistruktuure ja ansambel Steel Pulse on sageli kasutanud ka väga kompleksseid akordisüsteeme.[10]
Reggae rütm on sageli aeglasem kui ska'l ja cksteady'l. Just see aeglane 4/4 taktimõõdus rütm, teise ja neljanda löögi rõhutamine ning meloodiline bass eristabki reggae't teistest muusikažanritest.[11]
Tuntumaid esindajaid
[muuda | muuda lähteteksti]Desmond Dekker
[muuda | muuda lähteteksti]Desmond Dekker oli üks esimesi Jamaica vokaliste, kes tegi ajalugu väljaspool oma sünnimaad. Reggae teerajaja, laulja ning järjepidev hittide looja 1960.–1970. aastatel. Dekkeril oli ka oma osa Bob Marley karjääri edendamisel.[12]
Jimmy Cliff
[muuda | muuda lähteteksti]1960. aastatest saati oli Jimmy Cliff üks olulisemaid reggae esindajaid, kes aitas kaasa reggae levikule üle maailma nii oma võimsate rahu ja ühtsuse lauludega kui ka peaosaga 1972. aasta filmis "The Harder They Come". Cliffi osavõttu nii suure kultuurilise tähtsusega filmis võib nimetada kõige nähtavamaks saavutuseks reggae levikul ja teadvustamisel maailmas.[13]
Toots and the Maytals
[muuda | muuda lähteteksti]Toots and the Maytals on tuntud bändina, kes populariseeris termini “reggae” oma 1968. aasta singliga "Do the Reggay”. Kuigi nad ei saavutanud sellist ärilist edu nagu The Wailers, oli nende tähtsus reggae ajaloos ligilähedane. Nende uhkus oli Jamaica saare karismaatilisim eeslaulja Toots Hibbert. Maytals oli bänd, kes kõige selgemalt demonstreeris seoseid Jamaica helide ning Ameerika rütmibluusi vahel.[14]
The Wailers
[muuda | muuda lähteteksti]Bob Marley, Peter Toshi ja Bunny Waileri juhitud ansambel, üks populaarsemaid bände, kes tõid reggae ülemaailmsele areenile. Suurim reggae-staar oli Bob Marley, kes salvestas hitte ühe Jamaica populaarseima produtsendi Coxsone Doddi juures ning on maailmas väga tuntud.[15]
Bob Marley
[muuda | muuda lähteteksti]Bob Marley'd peetakse reggae-muusika põhiesindajaks mitmel olulisel põhjusel. Teda teatakse peamiselt žanri parima laulukirjutaja ja muusikuna. Marley oli erakordne, kuna ta suutis koguda rahvusvahelise publiku, reetmata kunagi oma juuri reggae artistina või oma kodumaad Jamaicat. Ta oli ka harras rastafaarlane.[16]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Dagnini, J. K. (2010). The Importance of Reggae Music in the Worldwide Cultural Universe. Université des Antilles et de la Guyane. https://journals.openedition.org/etudescaribeennes/4740
- 1 2 3 4 Bunn, G. E. (2005).The Influence of Rastafarianism and Reggae Music on Jamaican and International Politics. [Master’s Thesis, St. John Fisher University]. https://fisherpub.sjf.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1041&context=intlstudies_masters
- ↑ Cassidy, Frederic Gomes; Le Page, Robert Brock (1980). Dictionary of Jamaican English (inglise ja jamaica) (teine trükk). Cambridgeshire: Cambridge University Press. ISBN 9789766401276.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Harper D. (s.a.) Reggae. Online Etymology Dictionary https://www.etymonline.com/word/reggae
- ↑ Nettleford, Rex (kevad 1994). "Rex Nettleford: A Voice From the Caribbean". Caribbean Beat.
- 1 2 3 Reggae. (s.a.) New World Encyclopedia. newworldencyclopedia.org. https://www.newworldencyclopedia.org/entry/Reggae
- ↑ A Brief History of Reggae. House of Marley (2022) https://www.thehouseofmarley.com/blog/brief-history-of-reggae/
- 1 2 3 4 Homiak J. (2021). Black History in Roots Reggae Music. Smithsonian center for folklife and cultural heritage https://folklife.si.edu/magazine/black-history-in-roots-reggae-music
- 1 2 Morrison D. (2019). Editor's Note: Common Misuses of the Terms “Ska” and “Rocksteady”. rootfire https://rootfire.net/editors-note-common-misuses-of-the-terms-ska-and-rocksteady/
- 1 2 Jenkinson H. (s.a.) Reggae. 22.1: In the pocket music performance session styles https://sessionstyles221.weebly.com/reggae.html
- ↑ Romer M. (2019). The Difference Between Ska and Reggae. liveaboutdotcom https://www.liveabout.com/difference-between-ska-and-reggae-3552831
- ↑ Green J.A. (s.a.)Desmond Dekker Biography. AllMusic https://www.allmusic.com/artist/desmond-dekker-mn0000819344/biography
- ↑ Thomas F. (s.a.)Jimmy Cliff Biography. AllMusic https://www.allmusic.com/artist/jimmy-cliff-mn0000295276/biography
- ↑ Deming M. (s.a.)Toots & the Maytals Biography. AllMusic https://www.allmusic.com/artist/toots-the-maytals-mn0000790988/biography
- ↑ Ruhlmann W. (s.a.)The Wailers Biography. AllMusic https://www.allmusic.com/artist/the-wailers-mn0000923432/biography
- ↑ Ankeny J. (s.a.)Bob Marley Biography. AllMusic https://www.allmusic.com/artist/bob-marley-mn0000071514/biography