Jump to content

Spaña

Di Wikipedia, e ensiklopedia liber
 E artíkulo aki ta skirbí na ortografia di papiamentu. Lo ta apresiá si por mantené e artíkulo aki na estilo di papiamentu.
Reino di Spaña
Reino de España
Himno: Marcha Real (spaño)
"Marcha Real"
Lema: Plus ultra (latin)
"Mas Leu"
Mapa
Atministrashon
Kapital Madrid
Stat mas grandi  Madrid
Idioma ofisial  Spaño
Gobernashon  Demokrasia parlamentario
Monarkia konstitushonal
Rei  Felipe VI
Promé Minister  Pedro Sánchez
Pais independiente
Decretos de Nueva Planta  7 di yüni 1715
Geografia
Área 505.990 kilometer kuadra (1.04%% awa)
Koordinato  40°12′N 3°30′W / 40.200°N 3.500°W / 40.200; -3.500
Poblashon
Populashon
 (1 yanüari 2024)
48.592.909
96.04 habitante/km²
HDI 0,905 (2021)
Otro infromashon
Unidat monetario  Euro (EUR)
Zona di tempu UTC+1
Wèp .es
Kódigo  ESP
Tel  +34
Mapa detaya di Spaña
Map
Imágennan riba Wikimedia Commons Wikimedia Commons
Wèpsait ofisial
[Editá Wikidata] · [Manual]

Spaña, ofisialmente Reino di Spaña (na spaño: Reino de España), ta un país den parti sùit di Oropa. E ta situá den e Península Ibériko i ta rondoná pa teritorio di e parte nort di Afrika i su teritorio insular, ku ta inklui e Islanan Baleariko den Laman Mediteráneo i e Islanan Kanaria den Oséano Atlántiko. Spaña tin frontera ku Fransia, Portugal, Andora i Maroko. Den e region nort-ost di e pais ta enkontra e seronan di Pireneo.

Historia

[editá | editá fuente]
Mira artíkulo prinsipal: Historia di Spaña

Regionnan outónomo

[editá | editá fuente]
Region outónomo Na spaño Kapital Area (km²) Poblashon (aproks.)
AndalusiaAndalucíaSevilla87.2688.5 mion
AragonAragónZaragoza47.7191.3 mion
AsturiasAsturiasOviedo10.6041.0 mion
Islanan BalearesIslas BalearesPalma4.9921.2 mion
Islanan KanariaIslas CanariasLas Palmas de Gran Canaria / Santa Cruz de Tenerife7.4472.2 mion
KantabriaCantabriaSantander5.3210.6 mion
Castilia-La ManchaCastilla-La ManchaToledo79.4632.0 mion
Castilia i LeonCastilla y LeónValladolid94.2262.4 mion
KataluniaCataluñaBarcelona32.1147.7 mion
Komunidat di ValenciaComunidad ValencianaValencia23.2555.1 mion
ExtremaduraExtremaduraMérida41.6341.1 mion
GaliciaGalicia / GalizaSantiago de Compostela29.5742.7 mion
La RiojaLa RiojaLogroño5.0450.3 mion
Komunidat di MadridComunidad de MadridMadrid8.0286.7 mion
Region di MurciaRegión de MurciaMurcia11.3131.5 mion
NavarraNavarraPamplona10.3910.7 mion
Pais VaskoPaís VascoVitoria-Gasteiz7.2342.2 mion

Sitionan di Herensia Mundial

[editá | editá fuente]
Korte di e Leonnan di Alhambra. Esaki, huntu ku e Generalife i e Albaicín na Granada, a bira e promé Sitio di Herensia Mundial den e pais na 1984.

Spaña ta e di kuater pais na mundu—huntu ku Fransia—despues di Italia, China i Alemania ku mas tantu monumento deklará Sitio di Herensia Mundial pa UNESCO. Na 2021, Spaña tabatin 49 propiedat lista, inkluyendo Monte Perdido i e Baye di Coa i Siega Verde, kompartí ku Fransia i Portugal respektivamente.[1]

Di otro banda, Spaña tin 17 aktivo kultural intangibel, loke ta hasié e pais na Europa ku mas propiedat lista riba e Lista Representativo di e Herensia Kultural Intangibel di Humanidat.[2]

E karakterístika aki di herensia spañó a pone ku e vários atministrashonnan estatal a traha un lei spesífiko pa su protekshon, Lei 16/1985 riba Herensia Históriko Spañó. E ley aki, cu ainda ta na vigor, ta busca pa proteha tur activo cultural, sea ta riba lista of no, cu por ta di interes publico. E ta hasi un yamada na tur institushon ku ta forma parti di e estado spañó òf asosiashonnan kultural pa kolabora den mantenshon òf deskubrimentu di e herensia kultural aki, tantu inmovibel komo movibel, invitando henter sosiedat pa kompilá un senso i katalogo di e herensia ku ta protehá òf ku mester wòrdu protehá.[3]

Mira tambe e kategoria Spain di Wikimedia Commons pa mas dato mediatiko tokante di e tema aki.
  1. Malchi:Cita web
  2. Malchi:Cita web
  3. Malchi:Cita web