Split
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Horvatii |
| Eläjiden lugu (2021) | 161,312 ristitud |
| Pind | 79,38 km² |
| Pämez' | Ivica Puläk (heinku 2022—, Ivica Puljak) |
| Telefonkod | +385−21 |
| Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Split (mugažo horvatan kelel, virktas [splît]) om lidn Horvatijan suvižel mererandal. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Splitan i Dalmacijan ümbrikon administrativine keskuz, mülüb ümbrikho.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud kuti Amuižen Grekanman Aspalatos-kolonii (amuižgrek.: Aσπάλαθος) 3. voz'sadal EME.
Split šingotase kurortlidnaks, laivansauvomižel i sömtegimištol. Bumagan, betonan i himižsubstancijoiden edheotandad ratas lidnas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn sijadase Adriatižen meren päivnouzmaižel randal, Mar'jan-pol'sarel. Om korktoid mägid ümbrištos.
Klimat om subtropine Keskmeren. Kezaku-eloku oma päivoikahad lujas, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +16,8 C°, heinkun-elokun +26,8 C°, tal'vkun-uhokun +8,2..+9,4 C°. Ekstremumad oma −9,0 C° (viluku) i +38,6 C° (kezaku-eloku). Ei voi panda halad sulakus-redukus. Paneb sadegid 801 mm vodes, enamba kül'mkus (120 mm) i tal'vkus (99 mm), vähemba heinkus (25 mm) i elokus (32 mm). Paneb lunt pol'tošt päiväd tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 49..53 % röunoiš kezakus-elokus, 61..65 % redukus-vilukus, 56..59 % toižiš kuiš. Meriveden keskmäine lämuz om +19..+24 C° kezakus-redukus, madalamba vilukus-keväz'kus (+11..+12 C°).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2011 Horvatijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 178 102 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 200 459 eläjad vl 1991. Läz 342 tuhad ristituid elädas ezilidnoidenke (2021).
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas, ned-žo ajeltas ezilidnoihe i Evropan erasihe-se pälidnoihesai. Raudte ühtenzoitab lidnad Kaštel-ezilidnanke i sen lendimportanke, Splitan raudte om kaikiš suvižemb valdkundas. Splitan meriport om koumanz' passažirine port Keskmeren randal (4 mln passažiroid vodes), ehtatimed lähttas Horvatijan lidnoihe i Italijha, port vasttab kruizlaivoid-ki.
Rahvahidenkeskeine civiline Split-lendimport[1] (SPU / LDSP, horv.: Zračna luka Split, 3,3 mln passažiroid vl 2019) sijadase Kaštel-ezilidnas 19 km lodeheze lidnan keskusespäi. Se lendimport om kahtenz' surtte valdkundas, tehtas reisid Päivlaskmaižen i Pohjoižen Evropan äjihe lidnoihe.
Sebruzlidnad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Los Andželes, AÜV
Tronheim, Norvegii (vspäi 1956)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Split-lendimportan sait (split-airport.hr). (horv.) (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Split Vikiaitas |
